Margiti e-portfoolio

Copyright © 2007 Margit Lindau
 

Sellel lehel on see koht, kus aeg-ajalt, mil ma tunnen ise selleks vajadust olevat, analüüsin oma õnnestumisi - mis ma selleks ise tegin. Ning analüüsin ebaõnnestumisi - mis tuleks teha kindlasti teisiti, kas ja mis on minu teha, et saavutada parem tulemus, edu.
Pärast mentorkoolitust
Margit on 05/12/2008 at 9:49am (UTC)
 Nüüd olen kätte saanud TÜ Haapsalu Kolldźi mentorkoolituse tunnistuse. Mõtlen veidi sellele pikale kursusele ja küsin endalt -

Mis on need kolm olulist asja, mida ma sellelt koolituselt õppisin?

1. Sain teada, milles seisneb õppetunni vaatlus, missugustest etappidest see koosneb; 2. õppisin veelkord aktiivse kuulamise meetodeid, suhtlustasandeid, kuulamistõkkeid 3. tunni vatluse ja analüüsi meetodeid. Õppisin sedagi, et ma ei tohiks oma mõtteid ja lahendusi kohe välja pakkuda ega teistele peale suruma; seega õppisin analüüsima, tehes seda kolleegiga või noore õpetajaga.

Kas ma olen õpitut juba ka kasutada saanud?

1. Väga hästi kasutasin suhtlemisetarkusi arenguvestlustel - selle juhtimine, kuulamine, eelnevalt koostatud nn võrgustiku koostamine, osapoolte poolt võrgustiku täitmine ning selle analüüsimine.
2. probleemvestlusi viin läbi pigem hinnanguvabalt, analüüsides oskan juhtida õpilase ise otsustusteni.

Milles tulen nüüd, mil mentorkoolitus läbitud, oma töös paremini toime?

1. tunni ülesehitus; annan endale aru, et peaksin järjekindlamalt ja sagemini õpilasi suunama eesmärke püstitama.
2. enesereflekteerimine - oskan seda teha süsteemsemalt ja näen isegi vajadust kirjalikuks eneserflekteerimiseks, sest pean end intuitiivseks reflekteerijaks.
3.olen kindlasti nüüd teadlikult parem kuulaja, nö aktiivne kuulaja;
4. tean metoodikat ja olen valmis mentorluseks
5. oskan rohkem end psüholoogiliselt säästa; oskan end paremini ka väärtustada suhtlemistasandit muutes)

Kui kasutatavad on koolitusel saadud teadmised tulevikus üldse?

1.õpetajana pean vajalikuks enerefleksiooni
2.vestluse juhtimisel
aktiivse kuulamise elemendid igapäevases suhtlemies nii õpilastega kui ka täiskasvanutega
3. suhtlemistasndid - kuidas ja millistel situatsioonidel missugust suhtlemistasandit kasutada
4. tunni metoodika, meetodid
noore õpetaja ja praktikandi ning ka kolleegi juhendamisel, neile nõuandmisel.

Lõppenud koolitus andis mulle isiksuslikult väga palju juurde. Nüüd tean, et mul on õigus ka enesele, st oskan end säästa probleemsematel hetkedel. Saaremaale ja pealegi Sõrvekanti vaevalt praktikante tulemas on, kuid olen valmis koostööd tegema jätkuvalt ka oma kolleegidega. On ju siiani piiisavalt palju minu poole pöördumisi olnud abisaamiseks või lihtsalt ärakuulaja rollis. Usun, et oskan seda nüüd paremini teha. Ütlen endale: olen olnud positiivse elusuhtumiisega, jätkan seda edaspidigi; nüüd tean ja oskan oma kolleegidega rohkem analüüsida, mitte kohe oma mõtetega esineda. (kuigi just seda tullaksegi saama)
 

Lõpetasin Projektipauna koolitamise
Margit on 04/20/2008 at 3:48pm (UTC)
 1. Milline osa mu (samuti koolitatavate ootused) koolitamisetaotlusest õnnestus?
2. Ja mida nimelt ma koolitajana selleks tegin?

* Julgen arvata, et õnnestus mu pedagoogilis-metoodiline ettevalmistus igaks koolitustunniks. Kuna kõige esimesel koolitustunnil , mil teatasin Projektipauna koolituse sisu; selgitasin rühmades kursuslaste üldise arvtialase taseme (so eelteadmised), palusin üles kirjutada kursuslase ootused ja lootused Projektipauna koolitusele (lähtuvalt tutvustatud koolituse sisust). Seda meetodit nimetan oma igapäevases õpetajtöös TTS tabeli täitmiseks. (Tean-Tahan teada-Sain teada).
* ühe tunni kokkuvõtva meetodina kasutasin akronüümimängu, kus koolitatavad kirjutasid teemakohase akronüümi - algul lihtsalt sõnadega, hiljem juba seostatud lausetena.
* ka see, et olin lisaks Projektipauna koolituse töövihikule ise õppematerjale koostanud, aitas mu tundide tegevuse õnnestumisele kaasa.
* õnnestumisele aitas kaasa ka see, et olin oma koolituse läbiviimiseks teinud ajaveebi ja selle kaudu jagasin ka esitlusmaterjale, linke ja muid õppematerjale. Samas eeldasin, et mu koolituse organiseerimine blogi kaudu oli koolitatavatele ehtne näidistöö. Oli ju üks osa sellel koolitusel teha isiklikud ajaveebid. esialgu ei mõistnud õppijad ajaveebi vajadust, teadsid vaid seda, et blogi on interaktiivne päevikupidamine.
* kasutasin koolituse läbiviimisel ka digifotokat. Koolitustegevust kajastavate fotode ülespanemiseks jällegi kasutasin õppekavas olevat töökeskkonda www.slide.com
* kasutasin ka Pbwikit õpetamaks kursuslastele ühiskirjutamist selles keskkonnas.

3. Kuidas ma reageerisin nendele muutustele ja ootamatustele, mis aitasid kaasa õnnestumistele? Mida tundsin? Mida mõtlesin?

Kaasaaitavaks teguriks oli see, et koolitusgrupis osales ka antud arvutiklassi arvutiõpetaja, kes koheselt aitas igale tehnilisele probleemile lahendust leida. Tundsin seda, et nii peakski olema, et koolitusruumis oleks ka ITmees. Tundsin selle üle ainult rõõmu, et nii mõnelegi tehnilisele apsule sain ITi tehniku abil lahendused.

4. Milline osa ebaõnnestus? Mida ise sellist tegin või tegemata jätsin?

Ebaõnnestumine oligi puhtalt tehniline - Pbwikis kontode loomisel tekkisid tõrked. Mitte kõikidel kursuslastel ei õnnestunud kohe aktiveeritud Pbwiki lehte saada.

5. Mida ma tundsin, kui seda märkasin?
6. Kuidas reageerisin? Mida tegin? Kuidas see mõjutas järgnevat?


Ebamugav tunne oli, sest olin planeerinud selles tunnis harjutada Pbwikis ühiskirjutamist, toimetamist. Reageerisin ausa ülestunnistusega, et tekkinud probleem ei ole minuga ega ka arvutiklassi tenhilise seisukorraga seonduv.
Minu järgnev tegevus tuli spontaanselt, mis toetas Projektipauna õppekava läbimist. Põhjalikumalt tutvustasin hindamismudeleid, nende koostamist, kasutamist, reaalset väärtust õpiprojektide hindamisel. Tekkinud tehnilist probleemi lahendamiseks alustasin kirjavahetust Pbwiki meeskonnaga, kes osutasid omapoolset kaasabi meie uute kontode aktiviseerimisel. Minu jaoks jääb see ikka arusaamatuks, miks juhtus nii?? Kuidas mõjutas meie järgnevat tegevust? Olime grupiga pid
evas kirjavahetuses, kõik said lõpuks oma wiki keskkonnas kontod, tehti lõputööd projektiideede näol, esitleti neid viimasel kursusel Pbwikis. Lisasin oma kursuslaste lingid Tiigrihüppe järjehoidjasse (http://del.icio.us)

Kõik kogemused rikastavad. Tagasiside anti Tiigrihüppele ning ega selle sisust koolitajana ma ise ei tea, kuid mu enda tagasiside ja kokkuvüõttena sellest koolitamisest ütleksin: sujus ilusti, õpetasin hakkajaid inimesi, kes soovivad uutmoodi õppetegevusele läheneda ning uusi meetodeid kasutada.
 

Milleks artikkel Kooliellu?
Margit on 03/29/2008 at 9:32pm (UTC)
 Mentorkooliutuse kolmandast moodulist;

Milleks artikkel Kooliellu?
Olin nõustunud Tiigrihyppele mõnele küsimusele vastama. Artikkel avaldati Koolielu portaalis. (http://www.koolielu.ee/pages.php/0710,19883)
Miks ma avalikult nõustusin esinema?

Tiigrihüppes olen ma saanud mitmetel koolitustel osaleda, ei pidanud ma paljuks ka Elole vastu tulla ja küsimustele vastata. Nimetaksin seda nõusolekut tinglikult koostööks. Artiklit ei kirjutanud mitte mina, vaid andsin Elole elektrooniliselt intervjuud. Elo Allemann Tiigrihüppe SA ja Koolielu toimetajana palus intervjuud mnult pärast seda, kui olin saavutanud Vabariigi klassiõpetajate ajaveebide konkursil 1.koha.

1.koht klassiõpetajate ajaveebide konkursil?? Imekspandav minu jaoks. Mis ma selleks tegin? - Olin/ olen lihtsalt oma kolmandale klassile klassijuhataja. Arvan, et aus ja siiras, arvan, et ka avatud. Olen valinud lastevanematega suhtlemise ja infojagamiseks ning õppematerjalide jaotamiseks just veebispõhise tee. Kuid, meie, kes me oma kõik nii lähestikku elame, suhtleme jätkuvalt oma lapsevanematega silmast-silma ka, pea iga päev. Ajaveebi ma ei toimetanud /ei toimeta mitte konkursi pärast. Aga, et miks just esimese koha vääriliseks tunnistati, pean uuesti lugema Koolielust artiklit, selles olid vist hääletajate kommentaarid avalikustatud. Igal juhul, aitäh tunnustuse eest! Ja endale ütlen - leia ikka aega õpilaste ja nende vanemate ärakuulamiseks, püüa ikka jätkuvalt olla positiivne ja laste vastu aus.
 

Projektipauna koolitajana
Margit on 03/24/2008 at 2:14pm (UTC)
 Koolitamine mulle meeldib, sest arvuti on mu hobi ja mul pole kunagi kahju oma rõõme (ka töörõõme, hobist tulenevaid) teistega jagada. Teen seda Tiigrihüppe raames Projektipauna koolitajana. Hetkel käib koolitus Kuressaare Põhikooli õpetajatega.

1. Mida olen selleks teinud, et see peaks õnnestuma?
Olen eelnevalt Projektijuhi materjalid läbi töötanud, oma elektroonilise keskkonna loonud, sest tunnen selle kaudu õppematejalide jaotamist mugavama olevat. Olen eelnevalt - http://projektipaunml.blogspot.com/ koolis tutvumas käinus ja võibolla muud veel.
Kuna koolituses peame õppima selgeks bloggeri , Pbwiki keskkonnda - http://resymee.pbwiki.com/, siis olen teinud kursuslastele näidistööks, harjutamaks neis keskkondades ka toimetama.

2. Kas midagi võiks peaks olema parem?
Ega sellele ma hetkel ei oska rohkemat kosta, kui vaid see, millest ma juba koolituseblogis reflekteerinud ole.

Edu, koolitatavatele! Jätkugu aega ka koolitajale!


 

Tiigrihüppe sünnipäeval
Margit on 03/21/2008 at 8:40pm (UTC)
 Olin meeldivalt üllatunud, kui sain kutse Tiigrihüppe SA lt 11. sünnipäevale, mis korraldati 21. veebruaril 2008.a. Kadriorulossis

1. Mõtlesin, mis ma selleks ise olen korda saatnud, et väärin sellist tunnustust.
Meenub vaid see, et olen aktiivselt, pigem julgelt osalenud Tiigrihüppe konkurssidel, mõnusatel koolitustel. Meenub seegi, et saavutasin klassiõpetajte praktikakogukonna ringis korraldatud ajaveebide (http://margitklass.blogspot.com) konkursil 1. koha. Siinjuures kinnitan küll, et oma klassiajaveebi täidan ma tõesti õpilastega ja vanematega suhtlemise mõttes ja konkureerimise mõtet mul polnud. Aga jalle väga huvitav ja super üllatus, et vabariigi latsuses olen märgatud. Tiigrihüppest sellekohase ekirjalise teate saamisel sain ka hindajatae tagasisidest teada.
2. Mida teeksin teisiti?
* Võiks ju arvata, et kõik on ilus ja tore, et mu kolleegid nii Eestist kui ka mujalt (sellest annab maailamkaunter kaardiga mu blogis) saavad minult kogemusi. Ada kui vaadata asja teist poolt, siis olen suheldes klassi blogis vanematega/õpilastega tean ma nüüd, et meie "mõttevahetus" ei ole nii privaatne.
* alati olen oma õpilastelt ja vanematelt luba küsinud nende fotode ja nimede avaldamiseks. Nüüd pean seda kindlasti jätkama ja mõnel puhul ka rohkem teavitama, mida siiski võib kaasa tuua näit fotode avaldamine.
Tunnustamise eest olen igal juhul väga tänulik, aga mul on sageli tunne, et kõike, mida ma suure andumusega koolis/koolitöös teen on lihtsalt normaalne, pole tunnustust väärt. Vot see paneb mõtlema - mida peab ikka kõike korda saatma üks tavaline õpetaja, et teda oma koolis rohkem heas mõttes märgataks?
Aitäh, Tiigrihüpe, tunnustamise eest!
 

Mentorkoolitus kolmandast moodulist
Margit on 03/16/2008 at 12:38am (UTC)
 Koolitus tervikult on väga väärtuslik. Kuidas anda hinnanguvaba tagasisidet, kuidas reflekteerida, suhtlemistasandid - need on olnud meie viimased teemad, millega meid on rikastatud. Ja kõrvalt on mõnus jälgida ja tajuda koolitaja Ene Kulasalu metoodikat, võtteid. Kuna ma olen pigem intuitiiv - emotsionaalne reflekteerija, siis pidanuks ma märkmeid kohe-kohe tegema. Sellisel juhul oleks väga hea, kui võtaksin arvuti kolledźisse kaasa ning vaheaegadel reflekteerin. On ju ometi, mida meelde jätta, millest õppida.
1. Mis mul õnnestus (nendel koolituspäevadel)?
olin võimeline aktiivselt kaasa tegema suhtlusharjutusi. Suhtlustõkked, aktiivse kuulamise võtted ("""ukseavajad" ja peegeldusvõtted)enesele selgeks mõelnud, oli rollimängu mõnus teha. Tagasiside oli Enelt väga positiivne.
2. Mida ma ise selleks tegin?
Aktiivse kuulaja rollis olemine ei ole raskusi valmistanud (küllap see tuli loomulikkusest), kuid tagasiside andmises pidin rohkem pingutama, et korrektset ning hinnanguvabalt seda teha. Kah positiivne hinnang ja emotsioon on kohene hinnang!! Sellest pean lahti saama, olema tunnetevabam.
3. Mis aitas kaasa õnnestumistele: mida tundsin? mida mõtlesin?
Õnnestumisele aitas kaasa see, et juhendaja Ene Kulasalu andis suhtlustreeningus mõnusad teemad, ise osales ühe rollitäitjana. Ning otse teda jälgides saigi harjutusest justnagu loomulik vestlus.
4. Milline osa ebaõnnestus? Mida ma ise sellist tegin või tegemata jätsin?
Julgen arvata, et ebaõnnustumisi sedapuhku polnudki. grupikaaslased on mõnusad, nendega rühmatööd erinevates rollides teha pakub kogemusi, sest me kõik võtame asja väga tõsiselt.
5. Mida tundsin, kui seda märkasin?
6. Kuidas reageerisin? Kuidas see mõjutas järgnevat?
Arvan, et nendele küsimustele saan vastata mõnel teisel korral.

 

<-Back

 1  2  3 Continue -> 
 

Kuulakem lapsi ja olgem positiivsed!
 
Täna on 52 visitorssellel lehel
margit.lindau@gmail.com This website was created for free with Own-Free-Website.com. Would you also like to have your own website?
Sign up for free